Emissiooni lisatasu alates 2024

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem laieneb alates 2024. aastast ka laevandusele – mõju Tallink Grupi klientidele

Helsingi/Turku - Aland suunad on hetkel ilma lisatasuta.
Lisatasu ei lisandu alla 5 aastastele lastele.
Alates 03. aprill kuni 19. juuni ei lisandu alla 11 aastastele lastele lisatasu uutele kruiisilaevade broneeringutele ja reisidele.

Autopileti emissioonitasud väljumistele alates 01.01.2024

Mis on ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS)?

Euroopa Liidu 2005. aastal käivitunud heitkogustega kauplemise süsteem ((ELi HKS), European Union Emissions Trading System, (EU ETS)) on maailma esimene heitkogustega kauplemise süsteem ning on ka täna jätkuvalt maailma suurim riikide ja majandussektorite ülene kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem.   HKS on EL kliimapoliitika nurgakivi, mille eesmärgiks on võidelda kliimamuutustega ning üksiti ka peamine vahend kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusaks vähendamiseks.

Tänaseni ei olnud laevandus arvatud HKSiga hõlmatud sektorite hulka ning seega laevandusettevõtted ei pidanud varasemalt maksma tekitatud CO2 heitmete eest.

Kuigi meretranspordil on ELi majanduses oluline roll ja see on üks kõige energiatõhusamaid transpordiliike, on see samaaegselt ka suur ja kasvav kasvuhoonegaaside heite allikas. ELi tasandil on meretransport arvestatav CO2 heite tekitaja, moodustades 3-4% kogu ELi süsinikdioksiidi heitekogusest, ehk üle 144 miljoni tonni CO2 heidet 2019. aastal.

Transport Analysis - IEA

Tagamaks, et meretransport panustab ELi ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamisse, tegi Euroopa Komisjon ettepaneku laiendada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi selliselt, et hõlmata ka CO2 heide, mida tekitavad suured laevad (kogumahutavusega üle 5000 t) sõltumata laeva lipuriigist. See muudatus on nüüdseks ka vastu võetud ja alates 2024. aastast laieneb HKS ka laevandussektorile. See laiendus sisaldab kõiki heitkoguseid kõikidest heiteallikatest, sealhulgas laevadelt, mis peatuvad ELi sadamas reisideks ELi piires (ELi sisesed) ning samuti 50% heitmetest reisidel, mis algavad või lõpevad EList väljaspool ning kõiki heitmeid, mis paisatakse õhku laevade sadamas seisu ajal ELi riikide sadamates.

Kuidas ELi heitkogustega kauplemise süsteem toimib?

ELi heitkogustega kauplemise süsteem on nn piiramise ja kauplemise (cap and trade) süsteem, kus piiratakse lubatud kõikide heitkoguste üldist taset ning kohustatakse meid ettevõttena ostma saastekvooti vastavalt igale CO2 või ka muudele kasvuhoonegaaside heite tonnile, mida me tekitame. Rahalised vahendid, mis saastekvootide müügist saadakse, suunatakse EL kliimafondi.

ELi heitkogustega kauplemise süsteem hakkab algfaasis hõlmama CO2 ja lõpuks ka dilämmastikoksiidide, tahma ja metaani heitkoguseid – need lülitatakse HKSi reguleerimisalasse vastava   arvutusmeetodi abil.

Kindlaksmääratud hinnakirja nendele saastekvootidele ei kehtestata – selle asemel määrab hinna turu nõudlus ja pakkumine. Kuna saadaolevate saastekvootide hulka vähendatakse järk-järgult, et saavutada 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärk - kasvuhoonegaaside null-netoheide, muutuvad saastekvoodid üha kulukamaks, mis avaldab laevandusettevõtetele veelgi suuremat survet kiirendada jõupingutusi oma keskkonnajalajälje vähendamiseks.

Et võimaldada sujuv üleminek heitkogustega kauplemise süsteemile, ostavad laevandusettevõtted esmasel kauplemissüsteemi kasutuselevõtu perioodil kvoote järk-järgult kindlaksmääratud osas nende koguheitest - moodustades 2024. aastal 40%, 2025. aastal 70% ja 2026. aastal saavutades 100%.

Mida on Tallink Grupp heitkoguste vähendamiseks tänaseks ära teinud?

Tallink Grupp on järjepidevalt tegutsenud laevastiku heitkoguste vähendamise nimel juba 2000. aastate algusest.

Tallink on viimase pooleteise aastakümne jooksul teinud järjepidevaid jõupingutusi heitkoguste vähendamiseks, sealhulgas opereerides laevu, mis kasutavad madalama väävlisisaldusega kütust või ehitades uusi laevu, mis kasutavad traditsiooniliste laevakütuste alternatiive nagu veeldatud maagaasi (LNG), suurendades ettevõtte laevade energiatõhusust, mis vähendab omakorda laevade kütusekulu ja heitmeid.

Kuna alustasime oma laevade CO2 heitkoguste põhjalikumat monitoorimist juba 2009. aastal, oleme mitmete omapoolsete sammudega juba vähendanud oma laevade süsinikdioksiidi heitkoguseid absoluutarvudes enam kui 51%. Suurim mõju on kahtlemata olnud kahe veeldatud maagaasil (LNG) töötava laeva Megastari ja MyStari lisandumisel meie laevastikuga, kuid oluline positiivne mõju on saavutatud ka meie laevade ühendamisega kaldavooluga, tänu millele ei pea laevad sadamakai ääres pikemalt seistes enam energiatootmiseks kütust põletama, aga ka mitmete teiste energiatõhusust suurendavate projektide, tehnoloogiate ja lahenduste rakendamisega.

Tallink on võtnud endale kohustuse tõsta ettevõtte laevade energiatõhusust vähemalt 2% võrra aastas ning vähendada ka CO2 heitkoguseid vähemalt 2% aastas. Need on realistlikud eesmärgid, mis aitavad meil jõuda lähemale ülemaailmselt seatud süsinikdioksiidiheite vähendamise eesmärkidele ja võimaldavad meil kõigil ka tulevikus oma heitkoguste eest vähem maksta.

Rakendamaks olemasolevaid globaalseid ja sektoriüleseid tehnoloogilisi lahendusi ja teadmisi energiatõhususe suurendamiseks ja heiteprobleemide lahendamiseks, liitus Tallink hiljuti ülemaailmse tehnoloogiahiiu ABB asutatud energiatõhususe liikumisega: energyefficiencymovement.com

Milline on ELi heitkogustega kauplemise süsteemi mõju meie klientidele?

Kuna alates 1. jaanuarist 2024 peavad laevaettevõtted hakkama saastekvoote ostma, et katta laevareisidest tekkivad heitkogused, ning samaaegselt peame tegema olulisi investeeringuid tehnoloogiatesse ja kütustesse, mis võimaldavad meil heitkoguseid vähendada, on selge, et laevaettevõtted üksi ei suuda kanda kõiki kaasnevaid kulusid ja osa nendest kuludest peab kanduma üle ka meie klientidele.

Seega, kuna laevapiletite broneerimine 2024. aasta väljumistele avaneb meie broneeringute süsteemis 13. juunil 2023, siis kehtestame juba sellest kuupäevast alates kõikidele 2024. aasta broneeringutele uue lisatasu. Uus emissiooni lisatasu rakendub kõigepealt kõikidele 2024. aasta reisibroneeringutele ja alates 2023. aasta sügisest lisandub lisatasu ka ettevõtte kaubaveo klientidele.

Kuna CO2 kvoodi hind ja kogus on turul muutuv tingituna muutuvast nõudlusest, siis kajastuvad nimetatud muutused ka keskkonnalisatasu suuruses aja jooksul.

Loe lisaks EL heitkogustega kauplemise süsteemi kohta Euroopa Komisjoni veebilehelt.